Et Nordfriisk Instituut wårt dräägen foon e feriin Nordfriesisches Institut e.V. Hi wörd 1948 foon  hiimstounsforschere grünläid, wat string waasenschaplik e friisk spräke än friisk histoori än kultuur unersäke wänj än dåt süwälj poliitsch as natsjonåål neutråål. Sü schölj e tid, weer e nazi-gaist et friisk for san woin spånd häi, ouerwünen wårde. 1964 wörd beslin, dåt dåtdeer årbe en hüüse füünj schölj än et Nordfriisk Instituut tu schååfen. Tu da hoodapgoowe foon e feriin än sin greemie hiirt e ferönjtuurding for e hüüshüülj, personåål än et årbesprogram foont Nordfriisk Instituut. Di feriin fertrat et Instituut ruchtlik än poliitisch än stiped ouerregjonååle waasenschaplike ferbininge. Uk dåt inbinen foon aktiiwe hiimstounsforsche önj da årbesfloose hiirt tu da apgoowe foon e feriin.

Formååns/-wüste foon e feriin sunt 1948

  • Carsten Boysen, 1948 bit 1951
  • Johan Redlef Volquardsen, 1951 bit 1970
  • Frederik Paulsen, 1970 bit 1982
  • Jakob Tholund, 1982 bit 1986
  • Hark Martinen, 1986 bit 1994
  • Hans Meinert Redlin, 1994 bit 2000
  • Thede Boysen, 2000 bit 2012
  • Inken Völpel-Krohn, sunt 2012

mör tu e histoori foon e feriin än foont Nordfriisk Instituut

§ 1. Noome än sat

Di feriin heet di noome „Verein Nordfriesisches Institut e. V.“. Hi as önjt feriinsregister indräägen. E sat foon e feriin as önj Bräist.

 

§ 2. Müülj

1. Dåt müülj foon e feriin as e stipe foont waasenschaplik än pädagoogisch årbe for Nordfraschlönj, for e friiske spräke än e friisk kultuur än histoori.

2. E feriin årbet natsjonåål- än partaipolitiisch neutråål.

 

§ 3. Nordfriisk Instituut

1. Am sin müülje eefter § 2 foon da statuute amtuseeten, seet e feriin et Nordfriisk Instituut ap än unerhålt et, süwid hi dåt finansjäl koon. Et Nordfriisk Instituut as niinj äin ruchtlik persoon, ouers jü sentråål waasenschaplik inruchting önj Nordfraschlönj fort pläägen, stipen än unersäken foon e friiske spräke än e friisk kultuur än histoori. Et as en bru süwälj twasche teorii än praksis as uk twasche waasenschaplik än priwoot forschen. Önj e berik foon sin apgoowe årbet et Nordfriisk Instituut waasenschaplik än publisistisch (tidschraft „Nordfriesland“ än „Nordfriesisches Jahrbuch“).

2. Et Nordfriisk Instituut unerhålt en feekbiblioteek, en archiif, jü interaktiif ütstaling „Nordfriisk Futuur“ än en ferlåch for publikatsjoone, wat önj e san foon da feriinsmüülje ütdänj wårde. Et heet hoodåmtlike maårbere.

3. Et Nordfriisk Instituut heet en hoodåmtlik(en) diräkter for e liidjing foont hiile instituut än en hoodåmtlik(en) geschäftsfäärer for da ferwåltingsapgoowe foont instituut. Biise schan jam eefter da instruktsjoone foont stjör ruchte. E geschäftsfäärer fertreet eefter § 30 BGB e feriin bai årbesruchtlike keere. Hi/Jü fertreet südänji e feriin tubait stjör fort rucht än büterruchtlik.

 

§ 4. Gemeinnützigkeit

1. E feriin ferfülit iinjsist än åliin gemeinnützige müülje önj e san foon e aktuäl stüürordning  än eefter § 2 foon daheere statuute.

2. En ouerwanst mötj bloots eefter da müülje foon daheere statuute ütdänj wårde.

3. Deer mötj niinj persoon döör ferwåltingsapgoowe, wat da müülje foon e feriin fråmd san, unti döör en oueremätje huugen lüünj begunstid wårde.

4. Wan e feriin apliised wårt unti da müülje üt daheere statuute apdänj wårde, fålt dåt fermöögen tu en foriining foont öfentlik rucht. Unti et fålt tu en besuners önjerkånd foriining, wat bait stüür begunstid as än wat et fermöögen önj e san foon § 2 foon daheere statuute brükt.

 

§ 5. Lasmootschap

1. Ark natörlik än juristisch persoon koon lasmoot wårde, wat ham ma e spräke, kultuur än histoori foon Norfraschlönj ferbünen fäilt. Et stjör önjtschååst deerouer, huum apnümen wårt.

2. E lasmootschap as tu iinje, wan deer huum steerft, üttreet unti ütslin wårt.

3. Üttreese koon huum bloots tut iinje foont iir. E schraftlik ferklååring deertu schal tumanst seeks waage for nai-iirseen bait stjör forlade.

4. Am en lasmoot ütusliten, schal tou treedepårt foont stjör deerfor weese.

5.  Deer koon apiinj gängen wårde, wan et stjör huum as lasmoot ouflaanid heet unti foon e feriin ütslite wal. Fäit et stjör sü’n stridfål ai åliine räigeld, önjtschååst e lasmootfersoomling deerouer, weer deer huum apnümen unti ütslin wårt. For sü’n beslit schan tou treedepårt deerfor weese.

6. Et bestoont e möölikhäid foon en jarst-iinjsen-lasmootschap. Suk lasmoote töre niinj baidråch betååle. Ja hääwe önj e tid foon e lasmootschap åle ruchte, mönje ouers ai kiised wårde. En jarst-iinjsen-lasmootschap jeeft et bloots for en was tid. Jü gungt mat kaländeriir tu iinje än koon ai långer as 18 moune wååre.

 

§ 6. Finansiiring

Hüwid da feriinsapgoowe amseet wårde, hångt deerfoon ouf, hüfoole giilj önj e kas as. E feriin fäit giilj döör:

  • a) Baidråche än jeefte foon da lasmoote
  • b) Stipe än jeefte üt priwoot hönj
  • c) Wanste üt et feriinsårbe
  • d) Stipe üt öfentlike madle

 

§ 7. Greemie

Greemie foon e feriin san:

  • a) e lasmootefersoomling (§ 8),
  • b) e bairädj (§ 9),
  • c) et stjör (§ 10).

 

§ 8. Lasmootefersoomling

1.  E lasmootefersoomling as dåt huuchst greemium foon e feriin. Deer heet ark lasmoot, wat tu e fersoomling kamt, en sat än en stim. Juristische persoone, instituutsjoone unti floose hääwe bloots iin stim.

2. E lasmootefersoomling beslüt ouer åle wichtie keere, for ålem ouer:

  • a) e wool foon da stjörlasmoote tu § 10.3. a)‐e),
  • b) e wool foon da persöönlike bairädjslasmoote,
  • c) e wool foon foon twane, wat e kas präiwe, än twane, wat’s fertreese än dåt for tou iir
  • d) e iirsrääkning,
  • e) arks iir et stjör tu önjtlååsten,
  • f) e hüshüüljsploon sü as wat’r forlait,
  • g) hü huuch di lasmootebaidråch as,
  • h) aneringe foon da statuute än da geschäftsräigle,
  • i) aw forsliik foon e bairädj iirenlasmoote tu nååmen.

     Tu da punkte d), f) än g) koon e lasmootefersoomling, wan tou treedepårt deerfor san, e önjtschiising deerouer for en was tid e bairädj ouerlätje.

3. E lasmootefersoomling kamt önjtmanst iinj tooch önjt iir tuhuupe, wan e iirsrääkning foon e feriin apstald as. Tumanst fjouer waage awfoorie schal deertu foon e forwüset/-moon en lååsing ma e däisfüli kaame. Wan än weer e lasmootefersoomling as, önjtschååst et stjör.

4. E lamootefersoomling kiiset üt san floose manschne fort däispresidium. Deerfoon mötj niimens tut stjör hiire. Et däispresidium bestoont üt e däispresidänt, en baisater än en schraftfäärer. E däispresident – unti wan hi/jü ai koon e baisater – fääre ma stipe foont hiile däispresidium döör e lasmootefersoomling.

5. Wan deer tumanst fiiw lasmoote en önjdrach for e däisfüli stale, dan schal di apnümen wårde. Dideere önjdråch schal ouers öntjmanst trii waage for e fersoomling bai forwüset/-moon ingängen weese.

6. Aw e lasmootefersoomling långt for en beslit en iinjfåch mörhäid, wan deertu ninte ouers önj e statuute stoont. Wan deer bai da statuute wat anerd wårde schal, sü schan tou treedepårt foon da lasmoote aw e fersoomling deerfor weese. Wan deer en önjdråch stald wård, schan da woole än oufstiminge gehiim weese.

7.  Foon e lasmootefersoomling schal en protkol schraawen wårt, wat e däispresdänt än e baisater foont däispresidium unerschriwe schan. Dåt protokol foon e lasmootefersoomling wårt dan önj di näiste ütgoowe foon e lasmootetidschraft „Nordfriesland“ åle lasmoote bekånd dänj.

 

§ 9. Bairädj

1. E bairädj as dåt tweed huuchst greemium foon e feriin eefter e lasmootefersoomling. Hi fertreet da lasmoote önj åle frååge. Önj da keere, wat § 8.2. bedrååwe ouers bloots sü wid, as wat e lasmootefersoomling deer ferloof tu dänj heet. E bairädj deet et stjör rädj tu åle wichtie frååge, wat e feriin bedrååwe.

1.1 Bai daheere keere schal di bairädj tustime:

  • a) e forsliik foont stjör for e hüshüülj,
  • b) wan deer ütgoowe bütefor e hüshüüljsploon san,
  • c) wan deer e diräkter, e geschäftsfäärer unti huum foon da waasenschaplike maårbere instald unti künid wårt,
  • d) bait beseeten foon da schraftliidjinge for da räigelmääsie publikatsjoone,
  • e) wan deer en fååsten årbesfloose inruchted wårt.

1.2 E bairädj sloit et stjör lasmoote fort kuratorium for.

1.3 E bairädj sloit e lasmootefersoomling kandidoote for en iirenlasmootschap for.

2. Önj e bairädj schan süwälj da lasmoote as uk änkelte diilje foon Nordfraschlönj repräsentatiif fertrin weese. Hi bestoont üt:

  • a) 20 persöönlike lasmoote
  • b) da schraftliidjinge for da räigelmääsie publikatsjoone
  • c) da forwüste/-mååns foon da fååste årbesfloose
  • d) e kris Nordfraschlönj ma seeks sate
  • e) e gemiinde Hålilönj ma ån sat

Da forwüste/-mååns foon da fååste årbesfloose än da lasmoote foon da schraftliidjinge for da räigelmääsie publikatsjoone hääwe niinj stimrucht, wan ja tut stjör hiire unti hoodåmtlik önjt Nordfriisk Instituut årbe. Da persöönlike lasmoote wårde foon e lasmootefersoomling önj da iirnge wääld, wat huum döör fjouer diile koon än dåt for fjouer iir. Schååst deer en lasmoot önj e tid twasche da woole üt, ouernamt di näiste, wat aw e list ma da woolresultoote kamt, san sat.

3. E bairädj wäält tou foon sin persöönlike lasmoote tu san sprääger än di ferträäser deerfoon än dåt for tou iir. Da biise hääwe et rucht, bai da meeting foont stjör, weer ja tu lååsid san, deerbai tu weesen.

4. Di sprääger foon e bairädj lååsit önjtmanst arks huulew iir ma en forluup foon tou waage tu en meeting. Wan et tumanst oocht bairädjslasmoote ferlänge unti et stjör, schal et uk en meeting jeewe. Di sprääger fjart döör da meetinge.

5. Da lasmoote foont stjör än foont kuratorium schan tu da meetinge lååsid wårde. Ja mönje deer ouers bloots rädj düünj än hääwe niinj stimrucht. E bairädj-sprääger koon tu änkelte punkte foon e däisfüli oudere künie manschne lååsie, wat ouers uk bloots rädj düünj mönje än niinj stimrucht hääwe.

6. For en beslit foon e bairädj långt jü iinjfåch mörhäid foon da, wat tut meeting kiimen san. Jeeft et en önjdråch, sü schal deer gehiim oufstimd wårde. Et stjör koon e bairädj beslite tu en keer önj tou ferschälie meetinge forslüünj. Stimt di bairädj ai tu, sü önjtschååst e lasmootefersoomling.

7. Foon da bairädjsmeetinge schan protokole schraawen wårde, wat di sprääger än nuch huum mör, wat e bairädj üt sin lasmoote wäält, unerschriwe schan. Da protokole foue åål da lååside diiljnaamere bit aw dadeere, wat bloots ouer ja künihäid bait meeting wjarn.

 

§ 10. Stjör, ruchtlik ferträäsing

1.  Et stjör fjart e feriin eefter e statuute, e geschäftsräigle, da beslite foon e lasmootefersoomling än foon e bairädj. Tu sin apgoowe hiire:

  • a) et apstalen foon en hüshüüljsploon
  • b) et präiwen foon e iirsoufslüt
  • c) et instalen foon e diräkter än e geschäftsfäärer foont Instituut
  • d) e diräkter än e geschäftsfäärer foont Instituut schan da instruktsjoone foont stjör fülie
  • e) et instalen unti künien foon da waasenschaplike maårbere, wat e feriin injstald heet
  • f) et besliten ouer di årbesploon fort iir
  • g) fååsttuleeden, weer än wan e lasmootefersoomling as
  • h) et gödjkånen foon da forwüste/-mååns foon da fååste årbesfloose
  • i) nååmen foon lasmoote fort kuratorium eefter da forsliike foon e bairädj

2.  Ruchtlik fertrin wårt e feriin foon e forwüset/-moon unti sin ferträäsing. Büte fort rucht as e ferträäsing uk tuhuupe ma en ouder stjörlasmoot möölik, wat et stjör benååmt.

3. Tut stjör hiire:

  • a) e forwüset/-moon
  • b) e stääferträäsen forwüset/-moon
  • c) e schraftfäärer
  • d) e punghüüljer
  • e) tou/twäär baisatere, wat e lasmootefersoomling wäält
  • f) trii/tra oudere baisatere, wat foon e Friisk Foriining, e Heimatbund Landschaft Eiderstedt e. V. än e Nordfriesischen Verein e. V. schaked wårde.

4. Da lasmoote foont stjör tu 3. a) – e) wårde aw e lasmootefersoomling for fjouer iir wääld. Önj da iirnge, wat jam döör fjouer diilje lätje, stönje e stääferträäsen forwüset/-moon, e schraftfäärer än e punghüüljer tu wool. Tou iir lääser wårde e forwüset/-moon än da biise baisatere foon e lasmootefersoomling wäält. Wan deer huum nais önjt stjör wääld wårt, blaft dåt oufwääld stjörlasmoot bit tut iinje foon jüdeer lasmootefersoomling önjt åmt. Da baisatere tu 3. f) wårde foon da nååmde feriine schaked. Da feriine, weer ja foon kaame, rädje seelew deerouer, hü lung ja önjt stjör bliwe.

5. Et stjör mååget ham seelew en ploon, weer uk suk apgoowe räigeld wårde, wat ai uner numer 1. ekstra nååmd san.

6. Et stjör schölj önjt manst ark fiiringsiir tuhuupe kaame. E forwüset/-moon lååsit et stjör ma en forluup foon tumanst oogedeege tu en meeting ma däisfüli in. Jüst sü wårde uk åle, wat önj da statuute än geschäftsräigle nååmd san, lååsid. Wan deer gefåår trüwed, långt as frast for e lååsing uk twäär deege. Bai sü’n drååwen mötj ouers bloot dåt iin teema behooneld wårde. E forwüset/-moon koon tu änkelte punkte foon e däisfüli oudere künie manschne lååsie.

7. Et stjör beslüt, wan et ai ouers önj daheere statuute stoont, ma e mörhäid foon sin lasmoote. Jeeft et niinj iindüüdi mörhäid, önjtschååst e forwüset/-moon. Huum mötj sin stim schraftlik oufdüünj.

8. Foon da stjörsmeetinge schan protokole schraawen wårde, wat foon twane üt et stjör unerschraawen wårde schan. Åle stjörlasmoote schan en protokol füünj. Dåt, wat et stjör beslüt, schal et kuratorium, e bairädj-sprääger än sin ferträäsing tu waasen füünj­.

 

§ 11. Kuratorium

1. For waasenschaplike rädjsliike stoont et Nordfriisk Instituut en kuratorium tu sid.

2. Et kuratorium bestoont üt öntjmanst fiiw persöönlikhäide üt e waasenschap än üt dåt öfentlik laawen. Da lasmoote wårde foon e bairädj forsloin än foont stjör for fjouer iir benååmd. Bait iinje foon jüdeer tid koone’s wi nai for fjouer iir benååmd wårde.

3. Da lasmoote foont kuratorium san tu åle meetinge foon e bairädj lååsid. Ja mönje deer ouers bloots rädj düünj än ai ma oufstime.

4. Et kuratorium wäält üt san floose en sprääger for e tid foon fjouer iir.

 

 § 12. Geschäftsiir, geschäftsräigle

1. Geschäftsiir as et kaländeriir.

2. E feriin deet ham geschäftsräigle, am wat e lasmootefersoomling beslüt.

 

§ 13. Apliisen foon e feriin

1. E feriin liiset ham ap, wan dåt foon triifiiring pårt foon åle feriinslasmoote aw en  lasmootefersoomling beslin wårt. Bai sü’n meeting mötj bloots di punkt „apliisen foon e feriin“ aw e däisfüli stönje. Kaame deer bai e jarst fersoomling maner as triifiiring foon åle lasmoote tuhuupe, sü mötj jarst fjouer waage lääser tu en näist lasmootefersoomling lååsid wårde. Bai jü tweed fersoomling schan jam bloots triifiiring foon da lasmoote, wat kiimen san, iinjs weese for en beslit. Uk bai jüdeer lasmootefersoomling mötj bloots di punkt „apliisen foon e feriin“ aw e däisfüli stönje. Jeeft et en önjdråch, sü schal deer gehiim oufstimd wårde.

2. Bait apliisen foon e feriin schal ouer dåt fermöögen eefter § 4 önjtschååsd wårde än ma amgängen wårde.

3. E liquidation fjart et stjör döör.

Beslin aw e lasmootefersoomling di 14. detsämber 1969, jüld ouf di 1. januar 1970.
Önj e wersjoon foon di 5. moi 2018 (14. anering)

 

Et stjör fjart e feriin. Tu sin apgoowe hiire et apstalen foon en hüshüüljsploon. Et önjschååst ouert instalen foon waasenschaplike maårbere, e geschäftsfääring än e  diräkter än beslüt di årbesploon foont Nordfriisk Instituut. E hüshüülj, önjtschiisinge tut personåål än e årbesploon schan deereefter uk nuch foon e bairädj gödjkånd wårde.

  • Inken Völpel-Krohn, forwüset
  • Peter Nissen, stääferträäsene formoon
  • Gyde Köster, schraftfäärer
  • Meike Riewerts, baisater
  • Emil Ketelsen, baisater
  • Ernst-August Petersen, punghüüljer
  • Ilwe Boysen, baisater (Friisk Foriining)
  • Hans Meeder, baisater (Heimatbund Landschaft Eiderstedt)
  • Jörgen Vilsmaier-Nissen, baisater (Nordfriesischer Verein)

E bairädj as eefter e lasmooterfersoomling dåt huuchst greemium foon e feriin; e hüshüülj än e årbesploon foont Nordfriisk Instituut schan foon ham gödjkånd wårde. Uk wan deer waasenschaplik personåål, huum for e geschäftsfääring unti en diräkter instald wårt, schal di bairädj tustime. Önj e bairädj san da grute nordfrasche feriine fertrin, hiimstounsforschere, spräkemanschne än lokåålpoliitikere.

lasmoote, wat persöönlik wääld san:

  • Hans-Meinert Redlin (Kil), sprääger
  • Christel Petersen (Söödergutskuuch, NF), stääferträäsen sprääger
  • Bahne Bahnsen (Handewitt)
  • Heinrich Bahnsen (Brääklem, NF)
  • Wilhelm Borstelmann (Kairem, Söl, NF)
  • Temmo Bosse (Kil)
  • Thede Boysen (Flansborj)
  • Dr. Heinrich Erdmann (Risem-Lunham, NF)
  • Gudrun Fuchs (Tååting, NF)
  • Malene Gottburgsen (Naibel, NF)
  • Lars Harms (Hüsem, NF)
  • Reinhard Jannen (Noorsaarep/Oomram, NF)
  • Jörgen Jensen Hahn (Risem-Lunham, NF)
  • Maren Jessen (Tinem, Söl, NF)
  • Dr. Günter Klatt (Hüsem, NF)
  • Manfred Nissen (Hüsem, NF)
  • Jens Quedens (Noorsaarep/Oomram, NF)
  • Gerd Vahder (Braarep, NF)
  • Caroline Völpel (Wiringhiird/Hamborj)
  • Christoph Winter (Kil)

forwüste/-mååns foon da årbesfloose:

  • Jule Homberg (Naibel, NF)
  • Hans-Georg Hostrup (Tååting, NF)
  • Jens-Uwe Nissen( Klasbel, NF)

lasmoote foon da redaktsjoone:

  • Frenz Bertram (Mälst, NF)
  • Prof. Dr. Volkert Faltings (Ödersem/Feer, NF)
  • Prof. Dr. Jarich Hoekstra (Kil)
  • Fiete Pingel (Hüsem, NF)
  • Albert Panten (Naibel/Niebüll, NF)
  • Prof. Dr. Thomas Steensen (Hüsem/Husum, NF)

lasmoote, wat foon e kris Nordfraschlönj schaked san:

  • Sina Clorius
  • Volker Feddersen
  • Lena Grützmacher
  • Hauke Jensen
  • Timo Ploog
  • Regine Scheuermann

ferträäser foon e gemiinde Hålilönj:

  • Bürgermeister Jörg Singer

Et kuratorium bereet e feriin än et Nordfriisk Instituut, wan et am waasenschaplike keere gungt. Et sääkert e ferbining tu da uniwersitääte än tu da institutsjoone önj Ååst- än Weestfraschlönj. Da lasmoote foont kuratiorium wårde foon e bairädj forsloin än foont stjör benååmd.

Prof. Dr. Jørgen Kühl, sprääger (Direktor der A. P. Møller-Skolen, Schleswig, Honorarprofessor am Friesischen Seminar der Europa-Universität Flensburg)

  • Kim Andersen (Generalkonsul des Königreiches Dänemark, Flensburg)
  • Prof. Dr. Oliver Auge (Historisches Seminar, Christian-Albrechts-Universität zu Kiel)
  • Prof. Dr. Arno Bammé (Institut für Interdisziplinäre Technik- und Wissenschaftsforschung, Alpen-Adria Universität Klagenfurt)
  • Dr. Rolf Bärenfänger (Direktor der Ostfriesischen Landschaft)
  • Prof. Dr. Helga Bleckwenn (emeritierte Professorin, Seminar für deutsche Sprache und Literatur, Europa-Universität Flensburg)
  • Prof. Dr. Hanno Brand (Direktor der Fryske Akademy, Ljouwert/Leeuwarden)
  • Prof. Dr. Volkert F. Faltings (Ferring Stiftung, Alkersum/Föhr, Honorarprofessor am Friesischen Seminar der Europa-Universität Flensburg)
  • Prof. Dr. Ludwig Fischer (emeritierter Professor, Literaturwissenschaftliches Seminar, Universität Hamburg)
  • Dieter Harrsen (Landrat des Kreises Nordfriesland)
  • Prof. Dr. Jarich Hoekstra (Institut für Skandinavistik, Frisistik und Allgemeine Sprachwissenschaft. Christian-Albrechts-Universität zu Kiel)
  • Prof. Dr. Manfred Jakubowski-Tiessen (emeritierter Professor, Seminar für Mittlere und Neuere Geschichte, Universität Göttingen)
  • Johanna Jürgensen (Stiftung Nordfriesland)
  • Prof. Dr. Nils Langer (Professor für Nordfriesisch, Minderheitenforschung und Minderheitenpädagogik, Europa-Universität Flensburg)
  • Prof. Dr. Dieter Lohmeier (ehemaliger Direktor der Schleswig-Holsteinischen Landesbibliothek)
  • Mogens Rostgaard Nissen (Dansk Centralbibliotek for Sydslesvig e. V., Flensburg)
  • Dr. Alexander Riemersma (Provincie Fryslân, Informatie Centrum, Ljouwert/Leeuwarden)